根据爱沙尼亚女人厄娜的记忆改编，讲述了大批民众被放逐到西伯利亚的故事和这批民众如何在饥饿、寒冷、冷漠、失去友情和自由中生存，当所有的希望消失殆尽，他们又如何继续活下去的故事。

Během druhé světové války a po ní bylo z Pobaltí deportováno přes 40 000 lidí do gulagů na Sibiři. Mezi nimi i mladá žena Erna Tamm, jejíž deník a dopisy tvoří dějovou linku příběhu. Závažné téma ztvárnil estonský debutant Martti Helde velmi originálním vizuálním stylem. Po pečlivém studiu dobových reálií, fotografií a dokumentů inscenoval svůj film ve 13 obrazech, kdy statické herce ve výrazných gestech zasadil do reálného prostředí. Kamera mezi nimi proplouvá a zvuková stopa tvoří prostor a emoci. Kontrast mezi statickou krásou obrazů a hrůzou zobrazovaných událostí doznívá v divákovi ještě dlouho po odchodu z kina.

Het is 4 juni 1941 om 3 uur. Meer dan 40.000 mensen uit Estland, Letland en Litouwen worden gedeporteerd door de Sovjets naar Siberië. Onder hen is een filosofiestudent genaamd Erna, een gelukkig getrouwde moeder van een klein meisje.

June 14, 1941, 3 a.m. Over 40000 people from Estonia, Latvia and Lithuania are deported by Soviets to Siberia. Among them is a philosophy student Erna, a happily married mother of a little girl. Separated from her husband, Erna and her daughter are dispatched together with other women and children to remote Siberian territories. Despite hunger, fear and brutal humiliation Erna never in next fifteen years loses her sense of freedom and hope of returning to homeland.

14. juuni 1941. Eestit, Lätit ja Leedut šokina tabanud küüditamisööl tuleb oma kodu jätta kümnetel tuhandetel süüta inimestel. Ilma kohtuotsuseta ootab mehi vangilaager, naisi ja lapsi Siberi asustamata alad. Stalini käsul korraldatud salaoperatsiooni eesmärgiks on Balti riigid põliselanikest puhastada. Siberisse saadetakse ka õnnelikus abielus ja väikse tütre ema Erna, kelle jaoks aeg saab teise mõõtme. Ebainimlikes tingimustes nälga ja alandust trotsides leiab naise hing vabaduse kirjades, mida ta oma vangilaagrisse mõistetud mehele läkitab. Ometi röövivad Siberi-aastad Ernalt midagi märksa hinnalisemat kui vaid nooruse. Film põhineb tõsielulistel sündmustel ning jutustab erakordses filmikeeles, nn tableu vivant-stiilis tuhandete eestlaste saatusest.

Draama traagisesta rakkaudesta ja ensimmäisistä virolaisten kyydityksistä Siperiaan kesällä 1941, jotka Neuvostoliitto pani toimeen miehitettyään maan.

Le 14 juin 1941, les familles estoniennes sont chassées de leurs foyers, sur ordre de Staline. Erna, une jeune mère de famille, est envoyée en Sibérie avec sa petite fille, loin de son mari. Durant 15 ans, elle lui écrira pour lui raconter la peur, la faim, la solitude, sans jamais perdre l’espoir de le retrouver. "Crosswind" met en scène ses lettres d’une façon inédite.

Em 1941, uma mulher estoniana e sua jovem filha lutam para encontrar seu caminho de volta a casa após serem deportadas para a Sibéria pelos ocupantes soviéticos. Uma saga onírica de sobrevivência, inspirada em uma história verdadeira.

14 июня 1941 года. За одну ночь депортации десятки тысяч невинных людей Эстонии, Латвии и Литвы вынуждены покинуть родной дом. Мужчин без суда и следствия отправляют в лагерь, а женщин и детей ждут неосвоенные бескрайние просторы Сибири. Среди них была и Эрна, счастливая супруга и мать маленькой дочери. Теперь для нее время исчисляется в ином измерении. Приходится жить в нечеловеческих условиях, терпеть голод и унижение, но душа находит свободу в письмах, которые Эрна пишет любимому мужу в лагерь.

14 de junio de 1941. Sin previo aviso, decenas de miles de personas en Estonia, Letonia y Lituania son expulsadas de sus hogares. El objetivo de esta operación -llevada a cabo por orden del líder soviético, Joseph Stalin- es purgar los países bálticos de sus habitantes nativos. Erna, estudiante de filosofia, felizmente casada y madre de una hija pequeña, es deportada a Siberia.

I juni 1941 deporterades 40 000 människor från Estland, Lettland och Litauen till arbetsläger runt om i Sovjetunionen. Där vindarna möts berättar historien om estniskan Erna Tamm, som förvisades till Sibirien tillsammans med sin lilla dotter Eliide. Filmen är baserad på de brev som verklighetens Erna skrev till sin make, Heldur, utan att veta var han befann sig eller om han ens levde.

İnsanlık tarihine böyle bakabilseydik, burası farklı bir yer olurdu. Rüzgarların Arasında bugüne kadar zorunlu göç hakkında yapılmış en şiirsel film olabilir. 1941 Haziran’ında Baltık ülkelerinde evlerinden zorla çıkarılarak Sibirya’ya trenlere bindirilen, on yıllarca açlığa, soğuğa, zor çalışma koşullarına ve ölüme göğüs germek durumunda kalan yüz binleri anmak için yazılmış bir şiir gibi. Gerçek bir hikayeden esinlenen senaryo, Erna ve kızının hikayesini siyah-beyaz yaşayan tablolar, Erna’nın mektuplarını okuyan üst ses ve fısıltıları ortam sesleriyle karıştıran bir ses tasarımı ile usulca aktarırken, izleyiciyi trajediyle daha önce girmediği bir ilişkiye sokuyor ve kalbine işliyor. Karanlık, çok karanlık bir dönemde, zamanın donduğu anlarda, hafızanın paramparça edebilen hallerinde, bir rüya ya da bir kabus olarak yaşamın bilgisinde ve insanın dayanma gücünün ucu açık sınırlarında bir yolculuk bu.